Niisiis... Suvi on möödunud nagu iga suvi ikka - kiirelt. Aga õnneks on seda veel üle kuu aja alles. Mõni on kindlasti märganud, et siin pole tükk aega ühtegi postitust olnud. Eks ma siis räägin mis toimub kah.
Hetkel ma töötan Tallinna Sadamas torumeeste abina. Töö on iga päev erinev. Täna näiteks oli mingi peldik umbes ja pidime seda puhastama. Ma küll tõin ainult abivahendeid ja vaatasin, mis oli hea, aga seal haises sellegipoolest. Mõni päev saab laevadele vett anda või mingeid torusid vahetada. Mõnel päeval saab isegi magada, mis on ka hea, sest ega õhtul kodus olles eriti magama minna ei taha õigel kellaaajal.
Reedel tuli sadamasse üks USA mereväe laev. Ülilahe. Eesti ja USA sõdurid turvavad ja keegi ei pääse läbi ilma läbiotsimata. Ka autopõhjad vaadatakse üle. Laeval tiirleb kogu aeg radar ja ta näeb välja umbes selline:
Muidu ma näen suuri kruiisilaevu ja tavaliste Rootsi-Soome laevade saabumis-lahkumiskellaajad hakkavad ka meelde jääma. Mõnes mõttes huvitav, aga eriti ei viitsi. Kolleegid räägivad põhiliselt vene keeles, saan ka seda praktiseerida.
Niisama lõbutsemisest nii palju, et käisin viimasel nädalavahetusel Hiiumaal, kus oli lihtsalt superseltskond koos ja ülilahe oli. Nii halb, et ma ei saanud seal olla nädal aega nagu teised, vaid ainult nädalavahetuse. Aga eks see juba käib nii, ma ju teenin raha, et osta endale midagi.
Ma mõtlesin eelmisel nädalal iga päev uue asja mida ma osta tahaksin, aga emale ei meeldinud ükski idee. Esimesel päeval tahtsin uut arvutit, teisel läpakat, kolmandal elektrikitarri, neljandal autokooli. Kuna ema igale asjale bloki pani, siis kombineerisin kõik kokku ja saavutasin mingi mõtte.
Ostan enda praegusele arvuitle paar uut juppi ja ülejäänud rahaga ootan. Vahepeal küsin perekonnalt, kas nad tahavad mu autokooli eest maksta. Siis sügisvaheajal, kui olen loodetavasti käinud natuke aega kitarriõpetaja juures, ostan endale elektrikitarri ja siis ongi vast kõik. Ülejäänud raha joon ja söön ära. Ning läpakamõte jääb ülikooliajaks.. mis ma sellega praegu ikka teen ?