Hommikul ärkasin Silveri ühikas pisut enne kümmet. Istusime ja mõtlesime seal, jõime teed/kohvi ja kui kell tiksus pool 12 hakkasime Dannu ühika poole astuma. Ostsin hot-dogi statoilist...
Ei kurat nii ei lähe. Ma ei tee nii, kirjutan lihtsalt selle, mis on tegelikult oluline tänase päeva juures.
Tartus, olles Rimis, ostest piknikukurki ja õlut, tulid sinna 3 ehedat vennast, kellest üks mängis poes kitarri. Hetkega oli ühendus minu ja Silveri ning nende vahel loodud. Läksime siis Emajõe kaldale pingile, et pisut mängida koos. Keegi ei tea üksteise nimesid ega kontakte, aga lubasime, et teeme seda veel. Ühel tüübil oli nahkmantel ja punkarisoeng, teisel ozzy prillid ja habe lõua otsas ja kolmas tüüp oli lihtsalt tavaline. Täitsa vinge.
Tallinnas 17-ga bussijaamast tagasi sõites ei olnud midagi teha peale kitarri tinistamise. Ühele härrasele mängisin Nothing Else Mattersi ja ta tänas mind selle eest. Hiljem tuli mingi soomlane peale, kes rääkis meile mingit juttu.
Õhtul läksin korraks ka vanakale. Seal me kaua ei olnud. Kõndisime Silveriga Nõmme vahel ringi ja tinistasime jällegi. Nägin kahte tuttavat kah. Nõmme mäest alla tulles tulid vastu 2 venelast ratastega. Neile ma mängisin pisut ja nad andsid vastu pisut alkohoolset jooki Herbert. Mina lonksu ei tahtnud. Tänasid meid mõlemaid ja läksime edasi.
Kitarr loob mingi sideme koheselt. Kui kaks lambivenda vastu tulevad, ei pruugi neile silmagi vaadata, aga kui nad mängivad samal ajal kitarri, vot kus kohe on olemas juba mingisugune respekt ja ühendus.
Hmm.. nojah
..varsti!
