Paningi 2 tükki kasvama. Üks neist elab praegugi ja elab vanaema juures, sest ta hooldab taimi PALJU paremini kui mina. Mul elavad ainult kaktused. Aga see sidruniseeme on juba täitsa puu moodi taimeks kasvanud, olles kuskl 60cm kõrge ja 40cm lai. Mõni nädal tagasi nägin selle peal imelikku punga moodi asja, mina ja vanaema ei tahtnud küll uskuda, et see üks õis olla võib. Aga täna, käies vanaema juures, nägin, et see pung on muutunud õieks. Uskumatu, et ühest lihtsalt poest ostetud sidrunist võetud seeme võis kasvada üldse nii suureks siin Eestis ja kasvatada veel isegi õie. Oleks vaid teine veel, saaks võib-olla isegi kuidagi ühe sidruni, mis oleks juba pääris uskumatu.
See lõhnab nagu tavaline lill.
Täna ma käisin veel raamatukogus ja tagasiteel kohtasin klassivenda, kes tuli trennist. Hakkasin mõtlema, et see distants, kus me üldse näost näkku kohtuda saime oli kuskil 60m pikk. Kui ma oleks pisut varem tulnud, siis ma poleks teda näinud, sest ta oleks olnud künka taga. Kui ma oleksin hiljem tulnud, siis ta oleks olnud teisel rajal ja me poleks teineteist märganud. Selgituseks: Tegemist oli suusahüppetornide juures asuva rajaga, tema läks pärast edasi mööda kruusateed ja mina tulin asfalteelt; kes teab, kuidas seal on, see teab :) Igatahes, nii kõndides me tõenäoliselt poleks märganud teineteist. Seega šanss, et me kohtaksime teineteist seal on ÜLIväike ja ma ei mõista, kuidas sellised asjad üldse juhtuda saavad. Kui ma oleks enne raamatukokku minekut kodus ainult korraks käinud, mitte seal 15minutit energiat kogunud, poleks ma ka teda kohanud. Ma ei oska öelda, mis põhjustel tema täpselt sel ajal jõudis, aga selliste ülimadalate tõenäosustega sündmuste juhtumine on lihtsalt vapustav.
Ükskõik, millal me mõnda tuttavat kohtame, on see päris üllatav, sest seda lihtsalt ei saa ette ennustada, aga sellegipoolest kohtume me tuttavatega üpris tihti.
