Aerosmith rokib täiega

See on mõnus ja hoogne :P
Täna hommik algas VÄGA uudse kogemusega. See oli päris huvitav ja vastas ühele mu küsimusele täielikult. Te kindlasti nüüd mõtlete, mis imeline juhtum see oli. Mul ei jää muud üle kui rääkida. Ma ärkasin ja olin maganud kõhuli täiesti oma parema käe peal. Tavaliselt on mul käsi lihtsalt veidi surnud, et liigutan, hakkab surisema ja kõik on OK. Aga täna see nii polnud. Ma ei saanud lihtsalt kätt liigutada. Küünarnukist oli käsi TÄIESTI surnud, ma ei tundnud seda, ma ei saanud seda liigutada. Ma oma arust painutasin sõrmi, aga tegelikult ei juhtunud mitte kui midagi. Käsi oli lihtsalt liikumatu. Ma siis teise käega võtsin selle surnud käe ja liigutasin seda, veidi aja pärast "ärkas ta ellu" ja hakkas surisema, nagu ikka :D Küsimus mille ma olen suht tihti isegi esitanud: "Kui mul on jäse amputeeritud, kas mulle tundub, et ma saan ikka seda liigutada? Kui mul on puue, kas ma siis arvan, et liigutan varbaid või midagi ja need siis lihtsalt ei liigu?" No igatahes nüüd ma tean.
Sellega siis algas mu päev. Järgmised 20min peale seda kogemust, ma mõtlesin, kas minna maale või mitte. Jõudsin otsusele, et lähen. Võtsin sinna õppimisasjad kaasa igaks juhuks, kui midagi teha pole. Kokkupandava elektrimootori füüsika tunnist võtsin ka kaasa. Selle sain seal kokku pandud. Veetsin umbes 4 tundi selle kallal. Nokitsesin ja tegin paremaks nii nagu vanaisa soovitas. Ta on elektriinsener, teab sellist kraami. Ma olen oma mootorikese üle päris uhke, sest see keerleb ikka kuradima kiiresti, ning ma pole seda veel maksimum pinge all proovinud. Õues oli ikka räige tuul ja külm. Ma olin kasvuhoones, seal oli sitaks palav jällegi. Sai sellise suve maitse suhu.
Eile õhtul käisin Mari-Anni juures. Sai veits süüa ja niisama chillida. Vaatasime "Eurotrippi." See on vist juba kohustus korra aastas seda tema juures vaadata. Kirjutasime tema kitarri peale häid soove ja nii. Ma mängisin veits kahh. Täitsa lõbus oli, parem kui kodus istuda. Ma kirjutasin tema kitarri peale sellise toreda lause:

"Arvatakse, et "siin" on ainult siin. Aga tegelikult see pole nii. Ma tean, sest ükspäev ma olin seal, aga minu käest küsiti: "Mida sa siin teed ?""

Muidu möödus see nädal ruttu. Esmaspäeval nägime Karliga Kristiines, kuidas mingi venelane coca pudeliga tahtis NewYorkerist midagi varastada. Lippas turvaväravate vahelt läbi, kuid need hakkasid piiksuma. Müüja kutsus vennikese tagasi ja ta piiksus uuesti. Siis palus hõlmad lahti teha, kui mees vastas teeseldud üllatusega: "Nu što???" Siis lippas kohale turvamees ja venku viidi kuhugi taharuumi.
Kuu aja pärast tulevad sakslased külla meile. Järgmisel reedel on Eneli / Kadri sünnipäev. Kes kuhu läheb ? Mina lähen Eneli omale. Igatahes, chill praeguseks ! ;) Peace :D