Mõtisklus

Lugesin just Gregori blogi.. Mõtlesin siis, et miks minu blogi siin üldse on ja miks ma teda kirjutan ? No ma kohe kindlasti ei kirjuta seda iseendale.. Mul ei ole viitsimist seda kunagi-kunagi lugema hakata. Lähitulevikus kindlasti mitte. Kaugtulevikus ? eee... ei.

Tähendab, ma kirjutan teile, siinsed lugejad, nii palju või vähe kui teid siin on. Mu tore hit counter näitab tervelt 450 juba, aga võibolla on 1 inimene lihtsalt lehte refreshinud ja pingsalt oodanud kuni uus kirjatükk siia ilmub.

Ma olen siia proovinud midagi tõsist sokutada, enamasti küll kooli teemal või siis minu sõprade-tuttavate teemal. Propaganda natuke.. võibolla.. hinnake teie. See ei lähe minu arust nii hästi, tõstatab konflikte ja arusaamatusi..

Olen ka proovinud naljaga lähenemist, seda siis mõndade piltitde näol. Võin seda veel teha, ma tean kus on naljaleheküljed ja olen see kes viitsib neil aeg-ajalt käia ja koguda materjali, mida siis siia mõnikord toppida.

Isegi oma päevadest, mis on üpris sisutühjad, olen rääkinud. Need ei tõmba ka kellegi tähelepanu. Minu arust vähemalt. Mõnikord on huvitav, tavaliselt mitte.

Hetkeseisuga tundub, et polegi nagu mingit pointi siin. Eks ma siis teen oma kord kuus sissekandeid. Võibolla tihemini. Millestki väga kirjutada pole.

Midagi Metallica fännidele:

 

Ole siis mõnus, sõber ( see 1 inimene, kes refreshib) !