Minu uus aasta algas lamades vanakal ja nautides showd. See oli päris kena, kuigi igal aastal jääb vähemaks rahvast, kes paugutab. Kurb, aga kes ikka nii väga raha õhku tahab lasta ? Ilus, tegelikult. Niisiis.. Värvilised plahvatused nähtud kõmpisime mingise kambaga Valdekusse ja ootasime ligi 45min bussi, mis tuli ja oli sõbralikku rahvast täis. See oli tore bussitäis. Siis jõudsime Siku maja ette 20kesi. Kuna Siku oli kahjuks võtmed koju unustanud läks tund aega kuni uks lahti saadi. Selle ajaga lahkus pool rahvast. Ülejäänud osa oli tunne, et pidu pole veel alanudki. Ei tekkinudki suurt peotunnet. Pool 9 jõudsin koju magama.. Ärkasin kell 3, sest külalised pidid iga hetk saabuma. Sõin ja vaatasin telekat ja külalised saabusid kell 5. Aga unine pole ma endiselt. Natuke sõime ja läksime metsa hullama. Lasime rakette ja jooksime ringi - avastasime avastamata piirkondi. Sattusime Pääskülla, kus käisin korra Siku juures ja sain oma salli tagasi. Seal leidsime ka ühe creepy tondilossi. Seal põles üleval kambris tuluke, mis tegi asja veel creepymaks. Siis tulime tagasi, sõime veel veits ja nad lahkusid. Nüüd rüüpan teed ja mõtisklen. Uus aasta tuleb esialgu harjumatu..
Kas me siis astusime uppuvale laevale ? Seda näitab aeg. Kahju on see, et Eesti Pank hävitab kõik kroonimaterjali ära. Saksamaal on endiselt margad alles, neil on lihtne.. Euro kukub ja nemad võtavad marga tagasi ja elu on lill. Mis Eesti teeb ? Mida me tagasi võtame ? Suundume ikka täiega põhja. Uskumatu. Aga tuleb olla positiivne. Me suudame päästepaatidega minema triivida, kes teab kui kaugele ainult.
Niipalju siis sellest. Uusaastalubadusi ma küll teha ei viitsi. Pole midagi vaja lubada endale praegu. Ma võin endale esmaspäevalubadusi ka teha, mis vahet sel on mis päev või kuu on.
No comments:
Post a Comment