Mulle heideti nooli, et ma ei kirjuta siia piisavalt pikka teksti enam. Selle põhjuseks on ilmselt see, et mul pole hetkel midagi vägevat öelda. Koolis olen vist mingi rütmi kätte saanud, ma ei tea, kas see just hea rütm on. No pooli asju ma igatahes ei õpi, sest ma ei näe neil mitte mingit pointi mu tulevases elus. Võib isegi olla, et kahetsen seda hiljem. Mind tõesti ei huvita kunsti või ühiskonna teemad. Pole nagu minu teema.
Reedel lähen Von Hertzen Brothersi kontserdile. Loodetavasti on lahe, tema esmamulje oli igatahes ülivõimas. Tulge ka!
Peaaegu iga päev mõtlen enda kitarriostule ja sellele, mis summa ma sinna alla tahan matta. Tänaseks olen jõudnud arvamusele, et piisavalt palju, et saada korralik pill ja võim, sest see on siiski lifetime investment. Tulevikus võiks olla kokku 3 kitarri näiteks. Kunagi-kunagi hiljem. Või siis terve bändiruum, kui väga laialt unistada. See oleks võimas.
njah..
Mul on vaja teha ajaloos retsensioon ja ühiskonnas arutlus. Aga mitte täna.. Kui veab suudan need nädalavahetusel ära kirjutada. Kui veab.. Kui ei vea.. saan ühe.. it's a risk I am taking
Anyway.. see oli pikem post, aga üldse mitte asjalikum imo.
Open the door!
Get on the floor!
Everybody walk the dinosaur!
Munni sa kirjutad kui midagi öelda pole?
ReplyDeleteSure maha lits.