Tra ma ei kirjuta teile enam oma päevast.. mida te ootate siia ?

No mu loetud raamatute hulk on viimasel ajal mõnevõrra kasvanud. Sinna hulka lähevad Dostojevski "Kuritöö ja karistus," mis oli tõesti ilusasti analüüsitud vene hing. Dostojevski plaan oligi paljastada vene hing ja midagi hirmsat ei juhtunudki. Kõik on vägagi intelligente. Filosoofilised mõtted ja suured arutelud. Mis seal ikka öelda. Siis veel O.Wilde'i "Dorian Gray portree." Seal oli palju häid mõtteterasid ja tekkis kurb tunne, et Wilde pole rohkem romaane kirjutanud. Tekitas igasugu mõtteid. Huvitav teos. Ja eile asusin lugema meie Eesti kallist "Tõde ja õigust." Lugesin 18lk-d. Tammsaare tahtis Dostojevski eeskujul analüüsida siis eestlase hinge. NO mida fakki. Ma lugesin murdosa teosest ja veel väiksema osa kogu sarjast, aga see on ikka õudne. Eesti hing pole ju suhtumine, et tuleb iga päev ükskõik kui vajalikku ja kasulikku tööd rassida nii, et käed on 2 suurt villi. Naabrist parem suhtumine tuli seal ka rohkem kui selgelt esile. Et siis: Elu on ikka meeletult raske ja seda lihtsamaks teha pole võimalik. Ainult on võimalik teha rohkem tööd, kui tundub, et seda pole piisavalt tehtud. Ma loen seda edasi ja proovin mõista paremini seda värki. Võib-olla need 18lk-d olid lihtsalt kogu jubeduse kokkuvõte ja asi polegi nii hull.

 Klen Kirjanduslainelt